Juku E5104 opsüsteemi käitamine

«Juku» sisselülitamisel ilmub kuvarile püsimonitori teade RomBios, monitori versiooninumber ja viip ∗, mille järel kutsuvalt vilgub sisestuskursor:

«Juku E5104» opsüsteemi EKDOS alglaadimiseks tuleb vajutada T, D, D, mis pikemalt lahtiseletatuna on:

1. paigutada lugemisseadmesse andmekandja opsüsteemiga
2. anda püsimonitorile juhis T opsüsteemi laadimiseks
3. sisestada opsüsteemi laadimiseks ümbrikkettalt D, võrgust N või lindilt T

Alglaadimise käigus loetakse opsüsteemi käsutöötlusprotsessor andmekandjalt muutmällu. Ümbrikkettalt laadimisel tuleb määrata ka süsteemiketta tüüp, milleks on kahepoolne ümbrikketas ehk juhis D. Eduka laadimise tulemusel ilmub ekraanile järgnevale sarnanev käivitusteade:

52K EKDOS 2.30

Drive assignments:  

<A> — 5" 786K  
<B> — 5" 786K
<C> — RAM disk 192K

Seejärel kuvatakse opsüsteemi valmisolekut väljendav viip A>, mis võimaldab sisestada käske või käivitada programme. Näiteks võib alustuseks olla tark vaadata kettal paiknevate failide kataloogi käsuga DIR või lugeda kaasa pandud teadet sisestades TYPE READ.ME.

Viip on mistahes programmi poolt väljastatav teade, mis näitab, et programm ootab kasutaja edasisi juhiseid. Näiteks püsimonitori viiba ∗ järele A või B sisestamine käivitab miniassembleri või püsimälu BASIC-interpretaatori, T opsüsteemi alglaadimise ¹. Eri programmidel on eri viibad, mille kasutamine on kirjeldatud nende juhendmaterjalis.

Reaalaja süsteemide intellektuaalse terminali «Juku E5104»² püsimälus sisalduv tarkvara koosneb monitorist, BASIC-keele interpretaatorist, miniassemblerist, andmeside draiveritest ja opsüsteemide alglaaduritest:

1. Püsimonitor juhib andmetöötlust, võimaldab kontrollida ja muuta arvuti registrite ning mälu sisu ja tagab graafika programmeerimise vahendid.
2. BASIC-keele interpretaator on vahend programmeerimise õppimiseks ja vähemnõudlike programmide kirjutamiseks.
3. Miniassembler on kompaktne translaator vilunud programmeerija jaoks, ühtlasi vahend programmide silumiseks. Ei mahu koos BASICu interpretaatoriga korraga püsimällu, mistõttu saab neist korraga valida vaid ühe.
4. Operatsioonisüsteemide alglaadurid on võimsama tarkvara eelpost püsimälus. Magnetofoni või diskett-salvesti ühendamisel saab sealt alglaadurite abil lugeda arvuti muutmällu vastavalt lindi-, võrgu- või kettaopsüsteemi.
5. Andmeside draiver on tarkvara arvutipoolseim osa. Ülejaanud osa loetakse mällu välissalvestilt, seega peab arvutivõrgus olema vähemalt üks magnetofon või diskettsalvesti.

Põhitarkvara suhtes täiendava opsüsteemi käitamine hõlbustab info talletamist välissalvestile ning pakub kasutajale vahendeid, mis püsimonitoris puuduvad.³

Opsüsteemi käsud

Käsuprotsessor (KP) vahetab infot kasutaja ja operatsioonisüsteemi vahel. KP loeb ja töötleb klahvistikult⁴ sisestatud käsuridu. KP valmisolekut käsu sisestuseks väljendab viip A>. KP sisaldab sõltuvalt opsüsteemi tüübist valiku sisefunktsioone või käsklusi:

DIR — mittesüsteemsete failide kataloogi esitus
DIRS — süsteemsete failide kataloogi esitus
REN — failide ümbernimetamine (s: REN uusnimi=failinimi)
ERA — failide kustutamine
REST — kustutatud failide taastamine
MEM — üldinfo lindi kohta
TYPE — tekstifaili väljastus ekraanile
USER — kasutajanumbri valik (0-15)
DUMP — faili sisu väljastus 16-ndkoodis
SAVE — mälu sisu salvestamine faili (s: SAVE n failinimi)
OPEN — lindi avamine
CLOSE — lindi sulgemine
MONID — väljumine monitori
BASIC — püsimälus oleva BASICu käivitamine
LOAD — faili laadimine lindilt muutmällu
RUN — laaditud programmi käivitamine

Andmeid säilitatakse välissalvestil failidena, mille tähistused on kujul:

failinimi.EXT

Failinimi sisaldab kuni kaheksa ja laiend (EXT) kuni kolm tärki ning neid eraldab teineteisest punkt. Laiend võib ka puududa. Failinimes ja laiendis ei tohi esineda: koma (,), semikoolon (;), koolon (:), küsimärk (?), tärn (∗), noolsulg (< või >), nurksulg ([ või ]). Mõningad kasutatavamad laiendid:

ASM, MAC — assemblerkeele lähtefail
BAS — BASIC kompilaatori lähtefail
PAS — PASCAL/MT+ translaaatori lähtefail
FOR — F(ORTRAN)80 kompilaatori lähtefail
TXT — tekstifail
BAK — tekstitoimeti varundusfail
DOC, DOK — dokumentatsioon, juhised
HLP — juhised
PRN, LST — listingufail
HEX — masinkood 16-ndkujul
$$$ — ajutine fail
COM — käsu- ehk programmi- ehk laadefail

Failid paiknevad lintidel või ketastel, mille lugemisseadme tähis on tähestiku täht ja selle järgnev koolon (nt A: või B:). Aktiivse lugemisseadme vahetamiseks tuleb käsklusena sisestada soovitud lugemisseadme tähis. Käskluse tulemusel muudetakse viibas osutatud aktiivset lugemisseadet A>, B>, C> jne.

Faili paiknemist lugemisseadmes oleval kettal märgitakse seadmetähise lisamisega failinime ette (B:failinimi.EXT).

Sisefunktsioonide ERA, REST, DIR, DIRS kasutamisel võib failinime ja laiendi sisestada kas üheselt või mitmeselt määratuna. Mitmeselt määra­miseks kasutatakse tähiseid ∗ ja ?:

? — asendab failinimes või laiendis ühte märki, tähenduses «mis tahes märk sellel kohal»

∗ — asendab failinime või laiendit, tähenduses «mis tahes nimi (laiend)»; tärn nime (laiendi) algusosa järel asendab järgnevat lõpuosa, tähen­duses «mis tahes lõpuosaga nimi (laiend)»

Vormingud ∗.∗ ja ????????.??? on sarnased. Siin ja edaspidi mõeldakse termini «failinimi» all üldiselt failinimest ja laiendist koosnevat faili identifikaatorit.

Näide:

A> ERA A??.∗ — kustutamisele kuuluvad kõik failid, mille nimi on 3 märki pikk ja algab sõltumata laiendist tähega A
A> ERA B:A∗.COM — kustutamisele kuuluvad kettalt B: kõik failid, mille nimi algab tähega A ja mille laiendiks on COM

Programmifailide käivitamine

Valmisprogrammid on kirjutatud assembler- või kõrgkeeles ja transleeritud seejärel mikroprotsessori KR580VM80A täidetavasse masinkoodi.

Programmi- ehk laadefaile saab käivitada vastusena KP viibale A> opsüsteemi käsklustega samadel alustel. Programmi käivitamisel programminime järgi otsitakse andmekandjalt fail antud nimega ja laiendiga COM. Näiteks:

A> INDY

käivitab programmifaili, mis asub seadmesse A: sisestatud andmekandjal ja mille nimeks on INDY.COM. Programmifail laaditakse mällu alates tarbijaprogrammi tsooni (TT) algusest aadressil 100H ning juhtimine antakse üle sellele aadressile, st programm alustab tööd. Kui programmifaili nimi kattub sisefunktsooni omaga, siis käivitatakse viimane. Olematu laadefaili puhul väljastatakse ekraanil järgmisele reale märk ? ning programminimi.

Programminime järel saab sisestada ühe või kaks parameetrit (tavali­selt on parameetriks failinimi), st opsüsteemi viibale käsureaga vastamisel on kolm võimalikku kuju:

A> programminimi
A> programminimi parameeter1
A> programminimi parameeter1 parameeter2

KP moodustab nendest parameetritest süsteemiparameetrite tsooni (ST) ühe või kaks faili juhtplokki (FJP); parameetrite puudumisel täidetakse FJP-d tühikutega. Käsurea maksimaalne pikkus on 128 märki. Pärast sisestatud käsurea analüüsi salvestatakse 128-baidisesse otsemällupöörduse puhvrisse (OMP) programminimele järgnevast märgist algav käsurea osa. KP puhvri esimeses baidis (aadressil 80H) on sisestatud sümbolite arv.

Programmide silumisel ja katsetamisel on kasulik tunda süsteemi mälujaotust. JUKU opsüsteemide kasutamisel on see üldjoontes:

Aadress
0000	Süsteemiparameetrite tsoon (ST) #1
	0000: JMP CA03 (KP algusaadress)
	0005: JMP BC06 (EKDOSi aadress)
	005C: Faili juhtblokk (FJB) #1
	006C: FJB #2
	0080: 128B otsemällupöörduse (OMP) puhver
0100	Tarbijaprogrammide tsoon (TT)
B400	Käsuprotsessor (KP)
	BC06: EKDOSi elik CP/Mi funktsioonid
	CA03: KP viiba käivitamise aadress
D400	Süsteemiparameetrite tsoon (ST) #2
D800	Videomälu, mälurežiimides 1-2 püsimälu lugemine
FD80	Süsteemiparameetrite tsoon (ST) #3
	FF26: Võrgufunktsioonid
	FF46: Süsteemiväljad
	FF68: BIOSi põhifunktsioonid

Tarbijatsoonis asuvad kasutajaprogrammid, mis on andmekandjalt mäl­lu laaditud. Näiteks teksti redigeerimise ajal sisaldab TT tekstitoimetit ja toimetatavat teksti ennast. Mälujaotus võib detailildes erineda sõltuvalt opsüsteemi tüübist ja versioonist, nt lindiopsüsteemi BLOS puhul lõpeb TT aadressil BEFF, BFC0-C7BF asetseb täiendav 2KB OMP puhver, D200-D5FF paikneb lindifailide kataloog ja ST #2 algab D600.¹²

Kasulikke juhtklahve

Käsureaga opereerimisel saab kasutada järgmisi juhtkoode (klahv CTRL ja samaaegselt klahvid):

CTRL+S — kuva ajutine peatamine
CTRL+C — programmi töö katkestamine
CTRL+ESC — programmi töö katkestamine, juhtimine üle aktiivsele viibale
CTRL+SHIFT+ESC — programmi töö katkestamine, juhtimine üle monitorile
CTRL+Z — sisendi lõpp (PIP ja ED)
CTRL+X — rea kustutus ja kursor rea algusesse
CTRL+H — (= tagasinool) kursori tagasilüke, märgi kustutusega
CTRL+J — (= reavahetus) lõpetab sisestuse
CTRL+M — (= tagastus) lõpetab sisestuse
RETURN — tagastusklahv lõpetab sisestuse

Opsüsteemi vaikimisi käitumist saab lülitada paojadade abil (klahv ESC, seejärel klahvid ja RETURN):

ESC M 0 — 40x24 kuvalaotus
ESC M 1 — 53x24 kuvalaotus
ESC M 2 — 64x20 kuvalaotus (võimalik on ka 80x24 laotus⁵)
ESC 0 — klahvivajutuse helisignaali keelamine
ESC 1 — klahvivajutuse helisignaali lubamine
ESC 2 — ekraani kerimise keelamine
ESC 3 — ekraani kerimise lubamine
ESC 4 — kursori peitmine
ESC 5 — kursori näitamine
ESC : — ekraani sujuva kerimise režiim
ESC ; — ekraani hüppelise kerimise režiim

Ekraanil oleva saab kustutada ja liikuda tagasi algusse paojadaga ESC L või juhtkoodiga SHIFT+ERASE.

Ülalolev on peamiselt lühendatud ja üldistatud versioon esimeses viites toodud lindiopsüsteemi juhendist, kuhu on lisatud kettaopsüsteemi puutuvad osad, aga kust pole eemaldatud lindiopsüsteemi puudutavaid osasid. Kohandatud juhend püüab võimaluste piires järgida algse juhendi stiili ja terminoloogiat.

---

1. Mikroarvuti «JUKU» kasutamisjuhend (1988), opsüsteemi üldkirjeldus lk 20jj, mälujaotus lk 31jj hälbib EKDOSi omast, aga on informatiivne, sellest ja opsüsteemi käsklustest täpsemalt lk 46jj ↩↩

2. Интеллектуальный терминал для систем реального времени E5104 (1988), ajakohaseim mälutabel 1. raamatus lk 25 ↩↩

3. Mikroarvuti JUKU (1987), tarkvara kirjeldus lk 13jj ↩

4. JUKU E5104 klahvistik MAME emulaatoris (2024) ↩

5. JUKU PC UTILITIES DISK #4 (1989), 80x24 ekraanirežiimi kohta märkus 1 ↩